Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine. Ta moodustab koos lähedal asuvate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna, mille pindala on 1023 ruutkilomeetrit. Väike Hiiu saar peidab eneses hulga erinevaid maastikke, mis on tekkinud merest eri aegadel kerkinud ning erinevates tingimustes arenenud maadel. Siin on pae- ja kruusapealseid looalasid, liivaseid tasandikke ja luiteid, kruusa- ja rähamaad, soid, rabasid ja nõmmesid, pisut viljakamat savimaad, ümber saare laidusid, nasvaid ja karesid. Vanimad inimtegevuse jäljed ulatuvad seitsme ja poole aastatuhande taha, siis külastasid mõne ruutkilomeetri suurust ""Kõpu saart"" kiviaja hülgekütid. Ajaloo varaseim kajastus esineb 1300ndate aastate keskpaiku Gotlandil kirjapandud Gutasaagas. Seal kõneldakse Thievarsi poegadest, kes lahkusid oma kodust Dagaithi saarele, mis ongi Hiiumaa. Sündmuse aeg pole saagat nägemata täpselt määratletav, aga on igal juhul saare varaseim mainimine. Esmamainimise daatum on 1. oktoober 1228, kui kuningas Heinrich VII saatis läänistuskirja Saare-Lääne piiskopile Gottfriedile.

Vello Kaskar