New Yorki saabuvad ühest Kanada väikelinnast poolhullu teadlase poolt aretatud mõistusega koerad. Nad käituvad ja riietuvad nagu inimesed, spetsiaalsete aparaatide abil saavad koerad isegi rääkida. Jutustus antakse edasi ühe naise meenutusena ajast, kui ta oli noore neiuna koerte pressiesindaja, vahele on põimitud ka ühe koera mälestused. Lummava õhkkonnaga lugu inimene olemisest, kus ei puudu ka filosoofiline alltekst.

New Yorgis elav eesti päritolu Kirsten Bakis kirjutas oma esikromaani «Hiidkoerte elud» kui ta oli 19-aastane. Raamat võeti hästi vastu ning sai ka kriitikutelt erakordselt head arvustused.