1996. aastal Nobeli kirjanduspreemia saanud Wisława Szymborska (1923–2012) kuulub Poola ning Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad. Czesław Miłosz on Szymborska luule kohta öelnud, et selle tume tonaalsus sarnaneb Samuel Becketti ja Philip Larkini loominguga, aga Szymborska maailmas on rohkem õhku, selles saab hingata. Optimistiks oleks Szymborskat siiski liig nimetada, tal ei ole inimeste ja inimkonna suhtes mingeid illusioone.