Hillary Priestley veendus omaenda kogemuste varal, et armastus on nagu miiniväli, mille armunuil tuleb kõndida suletud silmadega. Ta oidi maksma julmalt selle eest, et usaldad meest pimesi. Nüüd oli tema elu peamisteks põhimõteteks ettevaatlikkus ja vaoshoitus ning teed juhatavaks täheks arukus. Ebausklik hirm selle ees, et läbielatud tragöödia võib korduda, sundis teda vältima mehi, vaatamata südame käsule -- see tahtnuks veel korra riskida.