Jaapani haiku, mille juured ulatuvad sügavale minevikku, on midagi enamat kui lihtsalt 5-7-5-rütmiskeemi paigutatud seitseteist silpi. Haiku kirjeldab tavaliselt püsitut hetke olevikus, annab edasi kogemust loodusest ja aastaaegade vaheldumisest, vananemisest ja aja möödumisest – just sellest, mis poeedi hinge parajasti puudutab.

Haikut lugedes võivad erinevatel ajahetkedel kõnetada erinevad teemad ja tähelepanu alla sattuda erinevad luuletused. Jaapani haiku suurmeistrite – Matsuo Bashō, Yosa Busoni, Kobayashi Issa ja Masaoka Shiki – haikude hulgast leiab alati mõne, mis just lugemise hetkel hingepõhjani liigutab.