Käesolev raamat seob õnnestunult praktilised ja teoreetilised küsimused. Autorid lähtuvad sellest, et haiguste jaotamine psühhosomaatilisteks ja puhtkehalisteks haigusteks on otstarbetu. Nad kirjeldavad eri haiguste mõju perekonnale ja kuidas teatud perekonnad suurendavad oma liikmete haigestumist. Niisuguse perekonnameditsiinilise lähenemisviisi praktilised tulemused on väga olulised. Rikkalike juhtumikirjelduste kaudu illustreeritakse «psühhosomaatiliste perekondade» diagnoosimist ja ravi. Selle juures ilmneb, et kogu suhtesüsteemi arvestamine avardab teraapia võimalusi ka lootusetuna näivate juhtumite puhul.

Raamat on mõeldud arstidele, psühhoterapeutidele, psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele, kuid ka haigetele endile.