Rooma riigi- ja kõnemehe ning ajaloolase etnograafiline teos on vaatamata oma lühidusele enim tõlgitud ja käsitletud antiikkirjanduse teoseid. Aesti hõimude mainimine 45. peatükis on alates 18. sajandist olnud aluseks eestlaste esmamainimise hüpoteesil.