“Füüsika ajalugu” annab küllalt detailse ülevaate füüsikalist maailma kirjeldavate teadmiste kujunemisest läbi aegade, kiirpilk on heidetud ka füüsikast inspireeritud tehnika arengule. Raamat algab vaatega füüsika eelajalukku vanades idamaades, Kreeka-Rooma antiikkultuuris ning keskaegses Araabias ja Euroopas. Füüsika kui teadus sündis renessansi-järgsel ajal eelkõige Itaalias ja Madalmaades. Uue teaduse viis täiuslikkuseni Newton Inglismaal. Järgnesid klassikalise füüsika sajandid, mil arendati välja suured suhteliselt iseseisvad osad (nt. mehaanika, termodünaamika, optika ja elektromagnetism). 19. ja 20. saj. vahetusel selgus ootamatult, et uued katsed nõuavad “uut füüsikat”, sündisid kvantmehaanika ning eri- ja üldrelatiivsusteooria. 20. saj. saavutusteks olid aatomi-, tuuma- ja elementaarosakeste füüsika, nende krooniks 1970ndail esitatud alusosakeste standardmudel. Raamat lõpeb tõdemusega, et 2013. a. õnnestus leida esimesed vihjed standardmudeli viimase puuduva osakese – Higgsi bosoni – olemasolu kohta. Raamat on ilmunud eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programmi raames.