Jõhvikas on hapu, hapu, jõuluks saab ta magusaks. Kohkub külmanäpistusest, muutub kohe tegusaks. Suhkrurõõmu enda sisse ruttu-ruttu lülitab. Magus, magus valmib vaikselt riiuta ja tülita.

Heljo Mänd oskab kirjutada nii, et tema luuletused puudutavad nii lapsi kui täiskasvanuid. „Jõulumets“ kõnetab nii neid, kes näevad jõuludes Jeesuse sünnipäeva kui neid, kes näevad selles pimeduse aja – seda nii otseses kui ülekantud tähenduses – lõppu.