Raamatus "Eneseväärikuslõõm" esitatakse sotsioloogi sotsiaalteaduslik ühiskonnakriitiline, sageli uudne tõlgendus ja seletus mõningatele Eesti ühiskonnas esinevatele kriisinähtustele, nagu:

- globaalne rändlemine, saastumine ja peremehetunde nappus;

- kodanike eraelu ja käitumise ülereguleerimine ning ülereglementeerimine;

- noorte varajane alkoholism;

- poiste suur väljalangevus koolist;

- hälbeline seksuaalne käitumine;

- lähisuhte vägivald;

- talueestlaskonna kui rahva toitja lahkumine Eestist;

- kohaliku venekeelse elanikkonna vaevaline lõimumine Eesti ühiskonda

- jm.

Iga teema käsitlusele on lisatud kunstiline dimensioon: teema juhatavad sisse satiirilised luuletused ja mõtteterad.

Lisaks kommentaar ühe "proovilugeja" poolt:

Raamat "Eneseväärikuslõõm" lahkab Eesti ühiskonna jaoks päevakajalisi aga samas koguni eksistentsiaalseid probleeme, tehes seda veidi ebatraditsioonilises formaadis - kombineerides luulet ja teaduslikku analüüsi, ning pakkudes neile ühiskonna põletavatele probleemidele uudseid ja kohati üllatavaid lahendusi.