Tundetarkus on inimkonna ürgne tarkus ja neid otsuseid, mis inimese elu kõige enam muuta võivad, teeb ta tunnetest suunatuna.

Emotsionaalse intelligentsuse teema puudutab inimese ja psühholoogia põhiväärtusi. Neuroteaduste arenguga on inimese hingeline heaolu taas kord teaduse huviobjektiks tõusnud. Psühholoogiaringkondades on selle teema puhul palju kirgi üles kütnud igivana küsimus: kas saab tulemuslikult tegelda millegagi, mida pole veel piisavalt tõestatud?

Senise intellekti (loe ka: teaduse) imetlemise kõrvale on aga võimsalt kerkinud teadmine, et tunded võivad olla targemad kui mõistus, et vaist on päriselt olemas, et olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine võib olla lahenduse otsimisel mõõtmatult olulisem kui selle ükskõik kui täpne teaduslik kirjeldamine. Oskus käsitleda tundeid ja mõista nende mõju inimese hingelisele heaolule on psühhoanalüütilise jm psühhoteraapia pärusmaa, kus just subjektiivse maailma eripära ja unikaalsete tunnete mõistmise kaudu suureneb inimese valikuvabadus.