Emajõe unisel veerel

päev jälle õhtusse langeb.

Punane omnibuss veereb,

kõriseb veomehe vanker.

Ruudustik päikeses põleb,

katustik päikeses kiirgab.

Harva sust mööduvad mõned

töölised, naerukad piigad.

Pilvede õhkuvad helbed

suiguvad sinises taevas.

Õitega kevad liig helde,

punaga eha liig vaevav.