Kui emal oli aastaid kaheksakümne ligi kogunenud, soovitas tütar Milli tal oma huvitava ja sündmusterohke elu kirja panna. Lapsed ja kõige lähedasemad omaksed said Teelelt kingiks kirjutusmasinal tipitud raamatu. See punaste kaantega raamatukene on minugi raamaturiiulil. Seda lugedes olen sageli mõelnud,et tädi Teele mälestusteraamat vääriks jõudmist palju rohkemate lugejateni kui üksnes lähisugulasteni. Tädi Teele väljendused on nii pildirikkad ja elavalt kujundlikud, et ei raatsinud neid tänapäevasemaks kohendada ega keelelise parandamisega ära nudida, et mineviku hõng ja kirjutaja meele ega vaimulaad kaotsi ei läheks.