Romaan mammona tagaajamise hukatuslikust mõjust.

«Kas poleks tõesti parem olnud minna kord sinna ilusasse väikesesse tallu, millest unistas kadunud naine? Kas poleks neil seal kõigil palju parem olnud ja kas poleks nad seal kõik palju õnnelikumalt elanud? Nainegi ehk oleks veel elanud ja seisaks nüüd oma mehe kõrval. Ja tema, Samuel, oleks ehk veel ka ise terve... Ta pole ju veel vana... Ja lapsed - neil oleks olnud ema... Nad võib-olla oleksid nüüd üsna, üsna teistsugused...

Kas poleks olnud parem minna seda teed, mida soovitas minna naine, et koguda - ja elada kah? Ja lasta ka teistel elada...

Ainult... kes teab, kas siis midagi oleks kogutud... Iga inimene läheb seda teed, mida ta minema peab. Kas hästi - kas halvasti - see on tema elutee. Teistel võib ta olla teine.

Kuid Sannä elutee pole viinud teda õnnemaale! Ei!

Rikkaks tahtis kord saada väike Sannä, väga rikkaks, kui seisis Tähttornil ja vaatles maailma. Nüüd on ta rikas. Kuid nüüd tahaks ta jälle olla Sannä - ainult väike poiss oma unistuste mäe otsas...»

-

Kujundanud Asta Vender.