Reaalsuse ja teispoolsuse, elu ja filosoofia omavahelised seosed on läbi aegade olnud paljude kirjanduslukku jäänud teoste põhiteema.

On kirjandusteoseid, mis, kandes eneses olmelise ajalisuse märki, leiavad tunnustamist kindlas ajas, kus nende osakaal on suur, kus nendega arvestatakse ning neid tsiteeritakse. Samas on teine osa (kirjandus)teoseid, mis kannavad ajatuse pitserit ning mille humanistliku kallakuga sisu jääb kõlama alatiseks. Enamuses moodustavad ju just need teosed maailmakirjanduse parima osa.

Ka eesti kirjanduses vilksatab aeg-ajalt sügava kvaliteediga teoseid, mis pakuvad vastukaalu olmelisuse näivusele. Nende hulka võib lugeda Martin Napa raamatu “Elu valem”.