Elu tapab lasuga näkku

Noore autori debüüt-luulekogu. Olen Hannes Rist, 20 aastat vana. Sündisin mingis linnas, mida nüüd nimetatakse Kuressaareks. Vihkan riiki kui sellist, ükskõik milline debiilne pasapea ka parasjagu troonil ei kükitaks. Emad, kas te tõesti ei taipa, ed NAD IMEVAD TEIE LASTE VERD! Mõningaid probleeme on alati olnud miilitsaga (politseiga), kuigi vahet ma neis kahes sõnas ei näe, ja tädide-onudega, kes armastavad inimesi kahtlastesse pikkadesse särkidesse siduda, aitäh neile, muidu ma poleks see, kes olen. Lõpetuseks tahan öelda veel seda, et kõik müürid on loodud selleks, et oleks, mida kunagi lõhkuda. Ja ainult egoismis seisneb jõud – muidu tallatakse sind kiiresti porri. Austusega Ämblik-Make