Raamatusse "Ellujäämise küsimus" on kogutud kalur-mõtleja Pentti Linkola keskkonnafilosoofia kullafondi kuuluvad ellujäämisühiskonna retseptid. Raamat avab Linkola vaateid demokraatiale ja tehnoloogiale. Samuti ka inimese kohale looduses väga praktilisest vaatenurgast: ellujäämisühiskonnas kasvatatakse meeleheitlike pingutustega metsaalust maad ja nii elusa kui ka lamapuidu kogumahtu, sest süsiniku püüdmisega atmosfäärist on tuli takus; inimkond pöördub põllunduse, küttimise, koriluse ning üleüldise kasinuse juurde, sest teist võimalust sellel kurnatud planeedil ellu jääda pole – kõik muu on science fiction-fantaasia.

Raamatu põhiteksti, "Rohelise liikumise sihtprogrammi", pani Linkola kirja kahel Tšornobõli tuumakatastroofile (26.04.1986) eelnenud päeval, ise seda ilmselt teadmata. Tekst lekitati pahatahtlikult ajakirjandusse veel enne selle ametlikku esitlust. Puhkes tormiline laimukampaania ja poleemika. Üldise sõimu foonil astusid siiski Linkola kaitseks välja mitmed silmapaistvad avaliku elu tegelased, näiteks maailmakuulus filosoof, akadeemik Georg Henrik von Wright ja mitmed tulevased rohelised parlamendipoliitikud nagu tehnikateadlane Eero Paloheimo ja hilisem sotsiaalminister Osmo Soininvaara.