Juba 19. sajandi teisel poolel oli eesti kirjasõnas sageli juttu väljapoole Eestit asunud rahvuskaaslastest. Klassikaliseks sai õpetaja August Niguli ülevaade «Eesti asundused ja asupaigad Venemaal», mis ilmus Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastusel Tartus 1918. Aastal. Teine maailmsõda tõi kaasa eestlaste suure väljarändamislaine. Ametliku poliitika tõttu ei ilmunud aga enam ülevaateid väliseestlastest ja see vähene, mis trükivalgust nägi, oli tendentslik. Koos uue iseseisvusajaga on taas ärganud huvi eestlaste vastu väljaspool Eestit. Põhjalikku eestikeelset ajaloolist ülevaadet pole seni veel olnud. Seda lünka püüabki täita käesolev raamat. Lugeja leiab siit ajaloolise käsitluse eestlaste rändest väljapoole Eesti põlisala ja ülevaate organiseeritud väliseesti kogukondade elust nii Idas kui Läänes. Raimo Raag (sünd 1953 Kesk-Rootsi väikelinnas Torshällas) on õppinud Stockholmi eesti algkoolis, Stockholmi Eriksdali keskastme koolis, Uppsala Katedralskolani gümnaasiumis ja Uppsala ülikooli filosoofiateaduskonnas (lõpetanud 1976). On kaitsnud Uppsalas filosoofiadoktori kraadi soome-ugri keeleteaduses (1982), dotsent a-st 1988. On töötanud Uppsala ülikoolis eesti keele õppejõuna üle kahekümne aasta. Uurinud eesti sõnavara ja kirjakeele ajalugu, Eesti ja Rootsi keele- ja kultuurisuhteid, rahvamälestusi ja Rootsi eestlaste eesti keelt.