Kolm aastakümmet meie laulatusest koos. - Kolmkümmend aastat nautind teineteise siirust. Ei saanud kumbki armukadeduse viirust - kõik laabunud kui ennemuistses muinasloos. Ehk vahest ülekuumenenud tundehoos sai pisut taltsutatud tulekeelte kiirust. Kuid südamete tuksumise lasketiirust sai vaikus jagu siis, kui tõusis koiduroos. - Kui kaua me siis peame sedasi veel vastu, kui sammgi enam sama tempoga ei astu? Eks tuleb leppida ja tunnistada tõtt: rõõm, et see oli ainuõige naisevõtt ja mehelegi minekul polnd miskit viga ja RÕÕMUKROON, et õnnelik sai eluiga.