Kuigi Eesti ja Venemaa vahelise piirijoone küsimus on olnud päevakorral juba 1991. aastast alates, pole meie kirjasõnas nimetatud teemal sellest hoolimata ilmunud ühtegi kaalukat ja kandvat uurimust. Ammugi mitte uurimust, mis suudaks vaadata piiriküsimust ka laiemas, üldpoliitilises ning ajaloolis-rahvusvahelises kontekstis.Nagu Henn Põlluaas raamatu sissejuhatuses tõdeb, pole piiriküsimust ? aga laiemalt paljut muudki Eesti-Vene suhetes toimunut ? käsitlevaid dokumente nende jätkuva varjamise või salastatuse tõttu võimalik uurijatel kasutada. Sellest hoolimata on materjali uurimuse koostamiseks piisavalt ka avalikkusele kättesaadavates allikates. Autor ongi neid kogudes, kasutades ja süstematiseerides teinud ära hiiglasliku töö, mis igale inimesele, kes meie piirisaaga arengust vähegi adekvaatset pilti saada soovib, on asendamatu.Raamatu väärtuseks pole aga kaugeltki vaid selle lai haare. Põlluaasa sule all joonistub välja ka Eesti Vabariigi poliitikute ning diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel, rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.