Originaali tiitle: J. Luiga Dr med. EESTI VABADUSVÕITLUS 1343.1345 HARJU MÄSS Kirjastus A-S. «Varrak» Tallinnas, 1924 Käesolev kiri on kokkuvõte üldjoontes tähtsaist sündmustest Eesti ajaloos a. 1343-1345. Täieline kirjeldus neist sündmustest nõuaks mitme ajaloolase elupikka tööd. Läti Hendriku kroonika kriitikaks vajanes üldjoone kujutus «Harju mässust», seda enam, et sellesisulised eesti kui ka balti ajaloolaste tööd tarvitamiseks kuidagi ei sobinud. Läbi viia püüdes uut orientatsiooni Eesti vanemas ajaloos, tuli autoril ka «Harju mässus» uuesti kohaneda. Sakslased on kirjutanud vanemat Balti ajalugu ettetükkiva saksa, venelased vene orientatsiooniga; autor on rõhutanud eesti orientatsiooni. Sisukord: Sündmused Eestis kuni 1343. Eestlaste seisukorra kujunemine mässuks. Saksa ja Liivi ordu ettevalmistused Harju mässu lahtipuhkemine. Eesti mässu poliitiline ja sõjaline kava Liivi ordu diplomaatiline ettevalmistus mässuks Liivi ordu sõjalised jõud a. 1343 Paide konverents 4. mail 1343 Vabadusliikumise äparduse tähtsam põhjus Paide konverentsi läbirääkimiste sisu Lahing Konnovere rabas 11. mail 1343 Eesti väe katastroof Reveli all 14. mail Eesti tähtsate meeste hukkamine Lahing Otepä-Vastselinna all 26. maist 1. juunini 1343 Saarlaste mässupuhang 24. juulil 1343 Rahva hävitamine Võitlus Saaremaa Maapersaare maalinna all 15. veebruaril 1344. Saaremaa rüüstamine Kättetasuretk a. 1345 kevadtalvel Rahva arv ja hukatute arv Harju mässu ajal. Rahva kadumine Eesti mässu «kuningad». Daani-Eesti suhted mässu eel ja mässu ajal Daani-Eesti suhted mässu eel ja ajal Arst, publitsist ja kultuuritegelane (1873-1927) käsitleb oma raamatus fantaasiarikkalt sündmusi Eestis 13.-14. sajandil - Lembitut kui rahvajuhti, piiskop Theoderichi tegevust ja Jüriöö ülestõusu, kritiseerides Läti Henriku ja teiste baltisaksa kroonikute tendentslikkust. Vaatamata sellele, et ajaloolased on autorile ette heitnud subjektiivsust, puudulikku allikakriitikat ja põhjendamatute hüpoteeside esitamist, on teost tänapäevalgi huvitav lugeda. Käesolev, kordustrükina avaldatud Juhan Luiga teos on lugejale pakutud algsel kujul, nagu see 1924. aastal ilmus, ilma et siin oleks midagi muudetud keeleliselt või ülesehituslikult, taotlusega kanda lugejat 80 aastat tagasi valitsenud keele- ja meeleoludesse.