Kuidas Lea Tormis on osanud ja suutnud „kodan­liku eesti teatri” ajaloo nii adutavalt kirja panna, on minu jaoks tänini mõistatus.Tänased ajalookirjutajad võiksid Lea Tormiselt mõndagi õppida. Kuidas kirjutada ajalugu oludes, kus oma aja­lugu justkui polegi olemas. Ja kuidas kirjutada ajalugu nii, et see kehtib ka 30 aasta pärast. Kes on Lea Tormise teatriajaloo raa­matut lugenud, on ilmselt adunud seda ajaloo sisse minemise tunnet – nad kõik, Theodor Altermann, Paul Pinna, Ants Lauter, erna Villmer jt – ongi justkui täna ka siin ja olemas. Lea Tormis on omaaegsed eesti teatriloo tegijad ja lavastused jäädvusta­nud teatrimällu. Jaksatagu vaid lugeda. ( M. Visnap Sirp 2010 )