Tegemist on „Eesti Leegioni“ pildialbumist inspireeritud ülevaatega eesti meeste osalemisest II maailmasõja eri leerides ja üksustes. Eesti okupeerimine ning annekteerimine NSV Liidu poolt 1940. aastal tähendas ühtlasi seda, et sellest alates polnud Eesti meestel, kui üksikud hetked välja arvata, II maailmasõjas enam võimalik kanda oma armee mundrit. Kas vabatahtlikult või sunniviisil tuli see asendada Saksa, Vene, Soome, Inglise või USA mundri või tunnusmärkidega. Kantud mundrile vaatamata oli enamiku II maailmasõjas võidelnud Eesti meeste sooviks, et sõda lõpeks Eesti vabaduse taastamisega.Erinevates armeedes teenimine põhjustas ka seda, et sõja ajal olid eestlased mitmel korral sunnitud võitlema teiste eestlaste vastu. Eriti traagiliseks tegi II maailmasõja Eesti jaoks see, et kantud ohvritele vaatamata lõppes see ikkagi Eesti iseseisvuse hävitamisega. Kuigi Eestil õnnestus 1991. aastal iseseisvus taastada, lõppes II maailmasõda Eesti jaoks tegelikult alles 31. augustil 1994, mil Eesti pinnalt lahkus viimane sinna kutsumata tulnud võõras sõdur. Selle päeva saabumise nimel olid oma elu andnud kümned tuhanded Eesti mehed ja naised, kelle mälestusele on uus raamat ka pühendatud.