Rohkem kui kümneaastase vaheaja järel on ilmunud uus eesti slängi sõna­raamat.

«Eesti slängi sõnaraamat» sisaldab 264 lehe­küljel seletusi rohkem kui 3000 märk­sõnale slängi- ja argi­keele ning pop­kultuuri valdkonnast. Lisaks on antud teavet sõnade pärit­olu, häälduse ja käänamise või pööramise kohta. Sõna­kasutuse illust­reeri­miseks on esitatud ka hulga­liselt näite­väljendeid ja tsitaate otse elust.

Muu hulgas on sõnastikku hõlmatud rohkesti arvuti- ja narko­slängi ning termineid pop­muusikast. Kajastamist on leidnud ka vulgaarseks peetavad väljendid, seal­hulgas sõim, roppused, solvangud jms.

Arusaadavatel põhjustel ei ole selles raamatus lahti sele­tatud kõiki eesti slängi­sõnu, eriti neid, mida kasu­tab üksnes väike ring inimesi. Siiski on koostajad püüdnud raamatusse koondada just selle osa slängist, mis on praegus­aja eesti keeles vähem või rohkem üld­kasutatav.

Reeglina ei ole slängisõnade eluiga kuigi pikk ja nende näol on enamasti tegu keele kõige kiiremini muutuva osaga. Sellepärast võib slängi pidada ka ühis­konna sihtide, väärtus­hinnangute ja meele­olude peegliks ajas.

Enne Aule Kirjastuse „Eesti slängi sõna­raamatut» ilmus 1991. aastal Eestis Mai Loogi „Esimene eesti slängi sõna­raamat». Kui neid kahte võrrelda, siis näeme, kui palju on koos meid ümbritseva eluga muutunud iga­päevane olme­keel viimase 12 aasta jooksul. Nii ei sisaldanud esimene slängi­sõna­raamat vist ainsatki arvuti­tega seotud keelendit, rääkimata nendest, mis on tekkinud seoses inter­netiga. Samuti on Mai Loogi sõna­raamatus inglise keelest tuleneva slängi osa­kaal võrreldes soome ja vene laenudega peaaegu olematu. Peale selle on vahetunud ka muusika­stiilid, tulnud kasutusele mobiil­telefonid ning palju muud, millest tol ajal ehk ei teatudki.

Aule Kirjastuse „Eesti slängi sõnaraamatus» kajastu­vad nende muutuste tulemused keeles -- ühes­koos selliste slängi­sõnadega, mis on aastate­pikkusele aja­proovile vastu pidanu