Eesti Riiklik Teatriinstituut loodi 1946. aastal, selle I lend alustas varem Draamateatri ruumes tegutsenud Draamastuudio juures. Sõjajärgsel keerulisel ajal loodud teatrikool oli sunnitud tegutsema stanilistlike repressioonide kõrghetkel, löögi alla sattusid mitmed õppejõud ja ka mõned üliõpilased. Kool suleti pärast EKP 8. pleenumit 1950. aastal, III lend lõpetas 1951. aastal juba konservatooriumi juures. Kooli direktoriks sai Priit Põldroos, õppejõududeks Leo Kalmet, Kaarli Aluoja, Felix Moor, Helmi Tohvelman, Alber Üksip, Ants Lauter. Teatriinstituudi lõpetas kolm lendu ning tuntumate lõpetajate hulka kuuluvad Heikki Haravee, Jüri Järvet, Gunnar Kilgas, Einari Koppel, Leida Laius, Linda Rummo, Eino Baskin, Lembit Eelmäe, Kuno Süvalep jt.

Käesoleva raamatu meenutused põhinevad paljuski teatriloolase ja kriitiku Maimu Valteri enda ja tema koolikaaslaste isiklikel mälestustel. M. Valter esitab sündmustikku ja seisukohti läbi värvika mäluprisma, kajastades ühtlasi nõukogude absurdistlikku ideoloogiat ja retoorikat selge pilgu ja kirgliku hingega.

Käesolevaga ilmub Maimu Valteri raamat Eesti Teatriliidu poolt välja antava Eesti Teatrikoolide sarja oodatud ja hinnalise täiendusena.