Filosoofiadoktor Ago Pajuri doktoriväitekirja alusel koostatud raamatus otsitakse vastust küsimustele, mida kujutas enesest Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934, millised olid selle prioriteedid, kuidas need prioriteedid kujunesid ning millistest teguritest langetatud otsused sõltusid. Riigikaitselisi probleeme käsitletakse sisepoliitilises kontekstis. Esmaseks uurimisobjektiks on riigikaitsepoliitilise mõtte ajalugu, sest just see määrab ühiskonna hoiakud ning riigikaitsega tegelevate ametkondade eesmärgid. Püütakse täpsustada avalikkuse rolli riigikaitsepoliitika kujundamisel, hinnates erinevate poliitiliste jõudude seisukohti ja tegevust ning andes ülevaate riigikaitselistes küsimustes toimunud olulisematest diskussioonidest. Ühtlasi tutvustatakse riigikaitsepoliitilist seadusandlust, jälgitakse olulisemate reformide ettevalmistamise ja läbiviimise käiku ning ümberkorralduste põhjusi ja tulemusi.