I osa sisaldab kalendrikommete kirjeldusi südatalviste ja kevadtalviste (jaanuari, veebruari ja osalt märtsi) tähtpäevade ja kuude kohta.

II Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani.

III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates Jüripäeva ning külvinädalatega ning lõpetades viidipäevaga.

IV köide sisaldab suviste rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumuste ja kommete kirjeldusi koos teadusliku kommentaariga alates suvisest pööripäevast (21. VI) ja lõpetades olevipäevaga (29. VII).

V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste – vastavalt saakide salvesaamisele.