Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud.

Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal „Eesti rahva ennemuistsete juttude” eessõnas. Juba 140 aastat on eestlased Kreutzwaldi rahva suust korjatud ja üles kirjutatud lugusid nautinud, alates 1951. aastast koos Günther Reindorffi imetabaste illustratsioonidega. 43 lugu, millele lisanduvad 18 paikkondlikku juttu, on sügavale eestlaste südamesse pugenud, jäädvustades ja edasi andes eestlasele igiomast.

Missugune ärksa vaimuga mees ei peaks rõõmuga tunnistama, mis armast ajaviidet temale ennemuistsed jutud lapsepõlves on teinud?