Eestlastel, nagu ka teistel rahvastel, on üheks suuremaks perekondlikuks pidustuseks abiellumine. Eesti pulmakommete kujunemisaeg oli pikk: nende arhailisemad kihistused pärinevad sugukondliku korra ajast. Kapitalismi arenedes 19. sajandi teisel poolel hakkasid vanad kombed vähehaaval taanduma kiriklike kombetalituste ees.

1950. aastatel sai ateistlikus kasvatustöös oluliseks piirata perekondlike sündmuste kiriklikku tähistamist, ulatusliku selgitustöö kõrval aitasid seda sihti saavutada uued, nõukogulikud tavandid. Sisurikkamaid nendest on nüüdisaegne pulmatavand, milles ühinevad eesti rahvuslikud pulmakombed ja sotsialistlikus ühiskonnas kujunenud uued tavad emotsionaalseks tervikuks.

Etnograafi ja ühiskonnateadlase ajalookandidaat V. Kalitsa laiale lugejas-konnale mõeldud raamat annab tervikliku ülevaate eesti pulmatavandist — nii rahvuslikest pulmakommetest kui ka nende alusel kujundatud nüüdisaegsest nõukogulikust pulmatavandist, kõrvutades seda vennasrahvaste vastavate tra­ditsioonidega. Väljaanne on abiks ateistlikus kasvatustöös ja ka tavandiürl-tuste korraldamisel.