XIX sajandi algupoole talurahvaseadustega vabastati eesti talurahvas pärisorjusest. Varem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadus laienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimeste nimed. Priinimedele ongi pühendatud käesolev uurimistöö. Esimeses osas kõneldakse priinimedest üldiselt. Kõigepealt antakse ülevaade eesti perekonnanimede ajaloolise kujunemise uurimisega seonduvatest probleemidest. See osa tööst peaks põhjendama, miks tuli loobuda eesti perekonnanimede kujunemislugu ning nimeteooriat esitavast sissejuhatusest. Üldosa teine ja kolmas peatükk on pühendatud priinimedele. Esmalt käsitletakse priinimede panekut eesti talurahvale. Seejärel antakse ülevaade nimedepaneku käigus kujunenud priinimistust. Teises osas võetakse vaatluse alla konkreetselt ühe kihelkonna -- Saaremaa Jaani kihelkonna -- priinimed. Esitatakse metodoloogilisi seisukohti, nimematerjal mõisate kaupa ühes nimede seletustega ning Jaani kihelkonna priinimede hinnanguline liigitus.