2., täiendatud trükk.

Raamat on mõeldud eeskätt kõrgkooliõpikuks ning see määrab ka tema materjali mahu, valiku ja struktuuri. Õpikus on püütud teadlikult vältida lihtsalt murdejoonte pikki loendeid, iga murde kohta on esitatud vaid need jooned, mida autorid on olulisemaks pidanud. Lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda lühidalt neid murdeuurimise alasid, millega on tegeldud vähe, nagu süntaks ja sõnavara.

Raamatust saab ülevaate Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast.