Muinsus on mälu. Ilma mäluta ei jää ellu ükski olevus – suur või väike. Ammugi mitte rahvas. Siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul. Kord see tugevnes, siis püüti seda lämmatada. Muinsused – mälestised – on ühismälu märgid.

-

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on muinsus.

-

Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuuretasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli Eesti Vabariik.

-

Oktoobris 1988 loitsiti Tallinna Raekoja platsil eesti keele kaitseks. See oli vägev palve, rahvas andis keelevande – me ei loovuta oma emakeelt! Kas sel vandel on ikka veel väge?

-

Raamatus arutletakse, kas eesti keel ja vilje jäävad kestma. Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.