Kogumik “Eesti looduskultuur” tutvustab erinevate kultuurivaldkondade ja kohaliku

looduskeskkonna suhteid laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis. Autorid üldistavad oma

ainevaldades tehtut, ühendades kirjutistes Eesti kultuuriloo ja rahvusvahelise teaduse

seisukohad. Temaatiliselt jaguneb kogumik neljaks: eesti kultuuri ja looduse suhete ajalooline

mõõde ja rahvapärimus; Eesti looduse esteetika ning looduse ja kunsti suhted; looduse

representeerimine ja roll eri kultuurivaldkondades; looduskogemus, -kasutus ja maastike

temaatika. Kogumiku lõpetab ülevaade eestlaste suhtumistest oma looduskeskkonda. Kogumik

on illustreeritud värviliste ja mustvalgete fotode ning arhiivimaterjalide reproduktsioonidega.

Teaduskirjandusele omane viitestik, kirjanduseloendid ja nimeindeks võimaldavad lugejal teost

kasutada ka omalaadse käsiraamatuna eesti kultuuri ja looduse suhete kohta.

Sisukord

Timo Maran, Kadri Tüür. Saateks. Lk 7–10

Valter Lang. Inimene, kultuur ja loodus muinasajal. Lk 11–28

Ülo Valk. Eesti rahvaluule loodusenägemised. Lk 29–53

Renata Sõukand. Loodus eesti rahvameditsiinis. Lk 55–79

Mall Hiiemäe. Inimese ja looduse suhte aspekte eesti rahvakalendris. Lk 81–115

Kaia Lehari. Talvelooded. Lk 117–128

Liina Unt. Meri ja mere pilt. Lk 129–150

Rael Artel. Ökokunst Eesti moodi. Lk 151–178

Ester Võsu. Teatri ja looduse vahel. Lk 179–218

Tiit Remm. Märkmeid loodusfilmist ja selle seostest antropoloogilise filmiga. Lk 219–236

Kadri Tüür, Timo Maran. Eesti looduskirjanduse lugu. Lk 237–270

Aivar Jürgenson. Eesti hajala loodustunnetusest. Lk 271–303

Anneli Banner. Aeg, aed ja inimene. Aianduse tähtsusest Eesti maamajapidamises. Lk 305–325

Tiina Peil. Eesti kaartidel. Lk 327–361

Egle Kaur, Hannes Palang. Inimmõjuga maastikest. Lk 363–378

Maaris Raudsepp. Eestlaste loodusesuhe keskkonnapsühholoogia vaatenurgast Lk 379–420

Autorid. Lk 421

Nimeindeks. Lk 427