Käesoleva töö ülesandeks on anda teatavat lisa seni ilmunud kirjandusele, mis käsitleb eesti kodanluse ja ta teenistuses seisvate ajaloolaste üleminekut välispoliitikas 1935.-1940. aastail saksa fašismi teenistusse.

Sisukord:

I osa. Kodanliku Eesti siirdumine Saksa mõjusfääri

Saksa imperialismi plaanid Baltimaade anastamiseks

Nõukogude Liidu võitlus Saksa agressiooni tõkestamiseks (1931-1934)

Eesti kodanluse lähenemine saksa imperialismile 1933-1934

Fašistliku ideoloogia levitamine Eestis nn. rahvuslike klubide ringkondade poolt

Eesti majanduse sõltuvuse suurenemine Saksamaast

Inglise ja Prantsuse valitsuste poliitika Saksa agressiooni juhtimiseks Idasse ja Eesti kodanluse omapoolne abi müncheni poliitika ettevalmistamisel (1935-1939 märts)

Nõukogude Liidu võitlus Eesti iseseisvuse garanteerimise eest ja eesti kodanluse täielik kapituleerumine saksa imperialismi ees (märtsist septembrini 1939)

II osa. Eesti reaktsioonilised ajaloolased saksa fašismi teenistuses

Saksa fašismi huvides eesti ajaloolaste poolt teostatud eesti vanema ajaloo »ümberhindamine» ja selle Nõukogude-vastane iseloom

Fašistlik «lepinguteooria» riigivõimu seaduslikust üleandmisest Eestis ühelt ekspluataatorite valitsuselt teisele

Fašistlik teooria eestlaste lepingulisest alistumisest röövvallutajaile XIII sajandil

Võltsteooria eesti muistsete esinduskogude ümberkujundamisest mõisnike Maapäevaks ja kodanlikuks Riigikoguks

XIII sajandil saavutatud eestlaste võitude varjamine J. Uluotsa poolt

Eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud liidulepingud XIII sajandil ja nende varjamine eesti kodanliku õigusteaduse poolt

Saksa röövvallutamise ja vägivallaaktide võltsimine J. Uluotsa poolt «kristliku vendluse» lepinguteks ja rahulikuks ristimiseks ..