Kuuekümneaastase eesti klaasikunsti ülevaatealbum kajastab poolesaja kunstniku loomingu näidete kaudu meie klaasikunstnike teemavalikut, materjalisse suhtumist ja mitmesuguste klaasitehnikate viljelemist.

Eesti klaasikunsti sünniajaks loetakse 1937. aastat, mil klaasehistöö tõusis kõrgemale käsitööst ja saavutas meisterliku teostuse kõrval ka kunstilise väljendusrikkuse. Selle kinnituseks oli esimene rahvusvaheline tunnustus – M. Roosma graveeritud vaase «Põllul» ja «Vesineitsid» hinnati 1937. a. Pariisi maailmanäitusel kuldmedaliga. Neist said tähised mitte üksnes tema enese loomingus, vaid kogu meie klaasikunstis.