Fotomuuseumi näitus "Müstiline mees – Eesti fotokunstnik Johannes Mülber (1889-1938)" portreteerib 1920. aastate Eesti fotograafia suurkuju ja elupõlist Tallinna linnaametnikku Johannes Mülberi.

Näitusega kaasneb kataloog, mille on koostanud Fotomuuseumi juhataja Betty Ester-Väljaots. Kataloogis on esimest korda publitseeritud suur osa Mülberi fotoloomingust.

Fotomuuseumi endine juhataja Mall Parmas kirjeldab sissejuhatavalt J. Mülberi autorikollektsiooni sattumist Tallinna Linnamuuseumi kogudesse ning tutvustab näitust. Kataloogi põhiartiklis annab Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu teadur Eero Kangor ülevaate J. Mülberi eluloost ja loomingust. Analüüsides fotograafia ja kunsti omavahelisi seoseid 19. sajandil, paigutab ta J. Mülberi loomingu laiemasse rahvusvahelisse konteksti ning arutleb J. Mülberi tähendusest Eesti fotograafias. J. Mülberi loomingut kirjeldab ja analüüsib Fotomuuseumi juhataja Betty Ester-Väljaots. J. Mülber kasutas oma fotode valmistamiseks spetsiifilist broomõlitehnikat, mille üksikasju tutvustab fotograaf Ove Maidla. Kataloogis on reprodutseeritud üle seitsmekümne J. Mülberi erinevates tehnikates pildi, mis on esmakordne võimalus tema loomingut sellises mahus trükituna vaadata.

J. Mülber oli 1920. aastatel rahvusvaheliselt eesti kõige tuntum fotograaf, kes osales näitustel Soomes, Hollandis, Itaalias, Ungaris, Kanadas, Hispaanias, Belgias, Inglismaal, Prantsusmaal jm. Kunstis oli ta iseõppija ja fotograafias amatöör, kes sai mõjutusi nii rahvusvahelisest fotokunstist kui oma maalikunstnikust vennalt Aleksander Mülberilt. J. Mülberi looming esindab nn pitorismi, mis juhindus impressionistliku kunstistiili ideedest. Impressionistlike efektide saavutamiseks kasutati broomõlitehnikat. See on keeruline ja aeganõudev fototehnika, mille lõpptulemus on etteaimamatu ning iga valminud töö unikaalne.

J. Mülberi peamisteks huviobjektideks olid meri ja maastik, linn ja inimesed, lisaks leiduvad Fotomuuseumi kollektsioonis mõned vaikelud. J. Mülberi tööde ühe huvitavama ja nüansirohkema osa moodustavad pildid Tallinnast. Tema nostalgiat moderniseeruva kodulinna suhtes võimendas vahetu kokkupuude ümberehituskavadega oma töökohal linnavalitsuses. Tema lapsepõlve vanalinnas olid mitmed vanad hooned määratud lammutamisele, et teha ruumi moodsale arhitektuurile. Linnatänavatele ilmusid uued sõiduvahendid, uuenesid moed ja tavad ning elamisharjumused. Linna füüsilise muutumise mõju selle subjektiivsele tajule peegeldub ka J. Mülberi piltides.