O. Lutsu teoste enamiku iseloomustavaks jooneks on nende memuaariline ja autobiograafiline algupära. Paljudes teostes on kirjaniku enda elujäljed ilmselt näha, ühes rohkem, teises vähem.

1930. a algab O. Luts oma ulatuslikult kavatsetud «Mälestuste» seeriat. Seni on selles seerias ilmunud 10 teost. Esimeses teoses «Vanad teerajad» kujutab kirjanik oma varase lapsepõlve aega ja elu. Noorusmaine minevik muutub kirjaniku käes ta kodukoha taustal elavaks ja usutavaks elupildiks. Säärasena ei tundu «Vanad teerajad» enam niipalju mälestusteosena kui jutustusena. Kirjanik kujutab oma varajast lapsepõlve oma elu esimese 8 aasta raamides. Eriti on rõhutatud teoses lapse hingeelu kujutamist, sotsiaalsete vahekordade teravust ning loodus- ja taluelu idüllilisust.

Mälestuste seeria teise teosena esineb «Talvised teed». Ajaraamid on käesolevas teoses hoopis kitsamad kui eelmises. Kui «Vanad teerajad» haarasid enesesse peategelase Andrese kogu varase eelkooliajastu lapsepõlve, siis «Talvised teed» kujutavad ta elu vaid ühe talve jooksul sügisest kevadeni. Pearõhk teoses on pandud Häänküla vallakooli elu kujutamisele ja Andrese koolipõlvele. Sellest koolielust on maalitud elav, üksikasjalik ja usutav pilt. Huumor ja nali on selle teose kandvamaid meeleolusid, nukruslikku meeleolu esineb vähem.

Kui «Vanad teerajad» on kirjutatud Palamusel kirjaniku kodukohas, siis «Talvised teed» on sündinud Tartus Puiestee tänavas talvel 1930/31.