Väljaande esimene osa sisaldab materjali, mis puudutab menetlusi ja sealhulgas ka kohtumenetlusi üldises plaanis. Samal ajal on selles osas teadlikult püütud vältida Eesti kohtumenetlusõiguse harude üksikprobleemide detailsemat käsitlemist.

Kohtumenetlusõiguse harude süstemaatiline analüüs on kahtlemata eeskätt vastavaid kohtumenetlusõiguse harusid uurivate ja õpetavate distsipliinide esemeks.

Paraku elavad aga need distsipliinid ja seega võiks öelda, et ka meie kohtumenetlusõiguse harud sedavõrd iseseisvat elu, nagu oleks tegemist vaid kaugete hõimlastega, kelle puhul võib kohtumistel üha sagedamini esineda äratundmisraskusi. Aina enam on Riigikohtu praktikas üllatunult tõdetud, et kohtumenetlusõiguse eri harudes on küsimusi erinevalt lahendatud.

Soovist vähendada või nõrgendada Eesti kohtumenetlusõiguse harude omavahelisi võõrandumistendentse ongi kantud käesoleva raamatu II osa.