Kogu maailmas on läbi aegade kujutatud draakoneid, kel mingi kera või muna lõugade vahel. Tavaliselt tõlgendatakse see päikesevarjutuse kajastuseks: taevamadu neelab päikese. Ent leidub niisuguseidki motiive, kus draakon näib mängivat leegitseva keraga ja selle mahagi pillavat: tulekera kukub taevast alla, leegitsev saba taga. Hiina kultuuriareaalis peetakse seda leegitsevaks pärliks -- elutarkuse pärliks, surematuse pärliks. Pärit on need draakonimotiivid -- pinnasest kokku kuhjatud,, kivisse raiutud, savisse põletatud, puusse lõigatud, pronksi valatud, hõbedasse kohrutatud, siidi tikitud, portselanile maalitud, pärgamendile ja paberile pandud -- alates esiajaloolistest aegadest meie ajani välja.

Üllataval kombel pole neile peaaegu mingit tähelepanu pööratud. Kust üldse see kummaline kujutelm leegitsevast pärlist? Miks peaks pärl leegitsema? Milles asi?