Kristjan Haljak on eesti kirjanduse ainukene tõsiseltvõetav dekadent. Tema luule ei tõuku tavapärasest noore inimese maailmaängist, vaid ajab juuri rikkas 19. sajandi prantsuse traditsioonihuumuses. Tõlkinud nii Lautreamont'i kui Baudelaire'i omab ta lisaks teravale korgitserile ka sügavuti minevat intellektuaalset kapatsiteeti tammise spliini vallakorkimiseks.

majakas mu majakas

hilisõhtune tramm lõhnab nagu

eeter kohvikus küsisid tüdrukud

mille pealt kirjutada et muljed

kestaksid kõik muljed kestavad

vastan kõik muljed kestuvad