Kaur kirjutas selle raamatu esialgse variandi 15 aastat tagasi, olles 29. aastane. Pisut vanem kui mina praegu. See on see kirjandus, mida va?rskelt veristest 90-ndatest va?ljunud Eesti vajas. See on see kirjandus, mida praegu on veel rohkem Eestile vaja. Kaur kirjutas opioididest 2001. Asi on selle ajaga palju hullemaks la?inud. Kui “Check Out” ja temas olevad karakterid esindavad u?hiskonna tippu, siis raamatus “Kuidas minust sai HAPKOMAH” olevad karakterid po?hjakihti. Kuid kui neid mo?lemaid lugeda, siis on piir nende vahel o?huke. Sama klassi litsid, samasugused a?ra lo?hutud postkastidega ja niiskuse-lebra ta?is u?hiselamud, ta?ielik pohhuism ja disrespekt ko?ikide u?hiskondlike normide vastu. Mo?lemas raamatus on oma Svetad ja Katjus?ad, ra?ige narkootikumide tarbimine ja seks. Tonn sinna, gramm ninna.- HAPKOMAH raamatu eessõnas.