Mare ja mina

12. raamat sarjast Eestile elatud elud.
-
«Mare ja mina. MĂ€lestusi 1960â1970» on Rein Taagepera mĂ€lestusteseeria teine raamat. Esimene osa «MÀÀravad hetked» (Ilmamaa, 2012) kirjeldas autori elu sĂŒnnist 27. eluaastani. Selles raamatus loovad Mare ja Rein Taagepera perekonna, Ăpingud asenduvad mĂ”lemal tööga. IgapĂ€evast elu saadab soov mitte jÀÀda vaikivaks kĂ”rvaltvaatajaks PĂ”hja-Ameerika pagulasĂŒhiskonnas.
-
Eesti pagulaskonna poolt vaadatuna oli see aastakĂŒmme autori arvates murranguline. Kodumaa ja asukohamaa kuvandi kĂ”rvale ilmus uue ja vana kodumaa kuvand. Raamatus leiab muuhulgas kĂ€sitlemist teema, milline oli tollal pagulaste suhtumine okupeeritud Eesti Vabariiki. Osa pagulastest arvas, et peab sĂ€ilima mineviku-Eesti ja kuna sellist Eestit enam ei ole, ei tohi pagulane Eestit NSV-d kĂŒlastada.
-
Teine pool, kelle hulka kuulub ka selle raamatu autor, pidas Ă”igemaks tollases situatsioonis proovida midagi Eesti heaks Ă€ra teha. Sellest soovist sĂŒndiski satelliitsusmemorandum (nimetatud ka Ungari teeks), katse Eestit NĂ”kogude Liidust vĂ€lja nihutada vĂ€hemalt Ungari-laadsesse olukorda. Kahjuks ei tĂ€itnud algatus oma eesmĂ€rki ja oli paljuski valesti mĂ”istetud ning viis lausa Rein Taagepera vĂ€ljaheitmiseni Eesti ĂliĂ”pilaste Seltsist.