Aastad 2000-2008 möödusid Eesti jõulise manaduskasvu tähe all. 1990 aastate teisel poolel alanud ning 21. sajandi algusega tõelise hoo sisse saanud ehitusbuum muutis kiirelt ja põhjalikult Eesti Linnade väljanägemist ja atmosfääri. Stabiilne majandus, elatustaseme kasv ja soodsate pangalaenude kättesaadavus tekitas postsotsialistlikus väikeriigis olukorra, mille tulemusel pürgivad kesklinnas kõrgustesse klaastornid ja tihe kraanademets ning linna taga laiuvad kaugustesse põllupealsed kinnisvarakülad. Justkui võluväel täitus eestlaste suur unistus- töötada läänelikus suurlinnas ja elada aiaga eramajas. Edukusele ja jõukusele orienteeritud ühiskonna hinnaks on aga fragmentaarne, kaubastunud ja sotsiaalselt üheplaaniline linnaruum, kus on vähe paiku vabaks suhtlemiseks, tegutsemiseks ja lihtsalt olemiseks...