«Suurest Balzacist» nagu Stefan Zweig seda ettevõtmist koduses tarbimises nimetas -- et eraldada seda varasematest, väiksema mahuga katsetustest -, pidi autori tahtel saama tema peateos, tema magnum opus. Ta oli töötanud selle käsikirja kallal kümme aastat. Ta tahtis panna sellesse kõik oma kirjaniku ja elu tundmise kogemused. Balzac tundus talle olema väga tähtis teema, mis oli Zweigi omapärasele andele sobiv ja otsekui tema jaoks loodud. (R. Friedenthal)