Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789—1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost.

Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele.

Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile.