Lev Šestovi viimaseks teoseks jäänud “Ateena ja Jeruusalemm” on kogu tema loomingu sisuline kokkuvõte ja koondab suremas osas aastail 1926–1936 kirjutatud ning varem eraldi ilmunud lühemaid kirjutisi.

Ühiseks teemaks on inimmõistus, mida autor ikka ja jälle kriitiliselt käsitleb. Šestov vaatleb siin kaht Euroopas valitsevat mõttesuunda – Ateenat kui õhtumaise mõtlemise sümbolit ja Jeruusalemma kui piibelliku maailmamõistmise võrdkuju. Aja jooksul on judaism ja ristiusk palju üle võtnud kreekalikust mõttemaailmast ning väheste eranditega integreerunud Ateena maailma. Šestov ise on veendunud jeruusalemlane ja seetõttu väga kriitiline kogu ateenaliku maailmanägemise suhtes. Saatesõna on Erle Nõmme tõlkele kirjutanud Alar Laats.