Olen kahekümne-aastane preili, ja ometi istun alles Jokela ühisgümnaasiumi teises klassis igasuguste jõmpsikate seas, kes häbi tundmata kutsuvad mind "tädiks". Istun juba teist aastat selles klassis, ja arvatavasti jään veel kolmandakski aastaks samasse, kui minu peale armu ei heideta. Olen equus asinus. Algebra kaks, geomeetria kaks ja saksa keel kaks. Ega need teisedki numbrid päevavalgust kannata. Olen nähtavasti oma andeka perekonna viimane võsu. Nõustun sellega, usun seda. Aamen.