100 aastat tagasi sündinud juudi-saksa-šveitsi kirjaniku, kunstniku ja muusikateadlase absurdinovellide kogu ilmus aastal 1952 ja sellest on saanud sõjajärgse saksa kirjanduse klassika, mis on jõudnud ka kooliõpikutesse. Virtuoosses keeles kirjutatud grotesksed lood ironiseerivad kunsti- ja kirjandussnoobide üle, inimese kui niisuguse üle, aga ka maailmapoliitika üle laiemas perspektiivis.