Me kõik teame armastuse esimeste päevade erutust ja ülendavat tunnet. Ent mis juhtub pärast seda? Rabih ja Kirsten, mõlemad Edinburghist, armuvad, abielluvad ja saavad lapsed. Lool oleks sellega justkui lõpp. Tegelikult on see alles algus. Ükski pikaajaline suhe ei saa niisama kesta „õnnelikult elu lõpuni“.

Romaan „Armastuse teekond“ kirjeldab, kuidas armumisele järgneb vältimatult pettumine, seejärel aga arusaam vabadusest ning küpsusest. Luubi all on armastuse püsimine aja jooksul, kui ideaalid keskpärase argielu surve all painduvad ja uuenevad. Mõnikord suisa hirmutava selgusega jõuab pärale teadmine, et armastus ei ole õhin, mida kogetakse, vaid oskus, mida õpitakse.