Igal inimesel on oma lugu – kes jutustab selle ise, kes peab leppima teiste räägituga. Siinne trükis jutustab Anu Saal-Tuisu (1845-1925) loo ja on mõeldud kommentaariks tema hauamonumendile. Ühtegi fotot Anu Saal-Tuisust ei jäänud, on vaid lugu, mille rääkis tema lapselaps Elsa Juurikas (s. 1906), ise tolleks ajaks juba üheksakümne ringis.

2001. a. augustist seisab Tori surnuaias ingel, mille tellis skulptor Mati Karminilt Anu Saal-Tuisu hauale tema venna pojapojapoeg Vello Saal.